Crystal Calacatta Silva kvartskivist tasapind perfektsionisti köögis
Külastasime Raiti ja uurisime, kuidas valmisid lahendused, mis on ajast ees vähemalt pool aastat.
Miks valisite just sellise raskema mustriga kivi? Kuidas üldse sellise tugeva iseloomuga kivitasapinnani jõutakse?
Mul oli konkreetne ja kindel plaan, et köögis peab olema kivitasapind, mis säilib kauem kui alternatiivsed materjalid. Crystal Calacatta Silva aga leidsin nii, et plaat põrandale oli valitud ja otsisin sama või sarnase mustriga tasapinda. See ei olnud üldse kerge ja nägin tohutult vaeva. Käisin mitmes kohas ja ei leidnud midagi sellist, mida tahaks. Köögimööbli firma ka pakkus üht-teist ja eks paljud inimesed kas või mugavuse pärast lepivadki mööblitootja lahendusega.
Ma olen teistsugune inimene, ajan viimset kui detaili taga ja tahan, et kõik oleks täiuslik. Calacattat uurides jõudsingi Granitopi lehele, helistasin ja pääsesin kohe ka tehasesse kivi vaatama. See oli suurepärane variant! Ma tahtsingi tegelikult kohe toorikut näha, tervet plaati, sest väikesest näidisest ei saa mitte midagi aru.
Nii see on. Püüame näidiseid lõigates jälgida, et 10×15 cm tükkidele jääks mustrit peale, aga keerulisemate kivide puhul on kindlasti kõige parem ülevaade slabi vaadates.
Suure kivitahvli pealt sain kohe aru, et see ongi õige kivi. Hakkasin lausa korraks kartma, et võib-olla saab seda Calacattat isegi liiga palju. Mul oli alguses arvestatud, et need kapi ja tasapinna vahepealsed osad, n-ö taustakivi koht, tuleb üldse plaadituna. Aga võtsin selle riski ja tegime kõik Calacattast, sest teisalt tahtsin, et köök oleks võimalikult praktiline ja vähem vuuke oleks. Kivist tehes on kõik ühtne, koristada on ka lihtsam ja selles mõttes igati tipp-topp!
Kui see Calacatta lõpuks paika sai, siis mõtlesin küll, et “wow!” – nii hea, et kogu köök samast materjalist on. Midagi üleliia küll kindlasti ei ole, kivi on võrdlemisi hele ja üldmulje rahulik, ideaalne tulemus.
Meie kogemus ütleb, et mida tugevama iseloomuga kivi, seda keerulisem on mustrit kokku sobitada. Crystal Calacatta Silvat on õnneks saada ka peegelefektiga, nii parem- kui vasakpoolse mustriga… Neis kohtades, kus on nn kasvatatud serv ja vertikaalne kivi kohtub horisontaalse pinnaga, kuidas üleminekutega ja mustri sobitamisega rahule jäite? Kas kivimeistrid said hakkama oma ülesandega?
Minu kindel plaan oligi, et kui juba teha, siis korralikult. Ajan ise oma töös ja tegemistes iga millimeetrit taga ja tahan, et kõik oleks perfektne.
Ma olen ülirahul, Granitopi mehed pingutasid kõvasti ja kõik mustrijooned jooksid kokku. Üks detail tuli uuesti teha ja siis kartsin küll, et seal võib-olla tekib üleminekuga raskusi. Aga kõik läks ilusti ja mingit probleemi polnud.
Nüüd olete saanud mõnda aega köögiga harjuda ja katsetada neid lahendusi. Üks asi on see, et tulemus oleks ilus, aga kas valikud õigustavad ennast ka praktilise külje pealt vaadates? Keegi ei taha näitusekööki, tasapinda peab ikka saama kasutada ka.
See oli ka minu suur soov ja eeltingimus, et valmiv tervik oleks nii ilus kui praktiline. Ei ehita ju muuseumit omale koju. Teisalt selleks, et neid kõiki soove ja detaile omavahel kokku sobitada, see vajab nii palju aega ja otsimist. Eks ma uurisin pikalt ka teisi võimalusi, näiteks keraamilisi tööpindu, aga kvartskivi tundus murevaba. Noh, kuumakindel kvarts vist päris pole, samas ei ole ju keeruline pannialust kasutada?
Mis selle köögiremondi juures kõige raskem oli?
Köögiremont oli mul suhteliselt pikk protsess. Tähtis oli kõik läbi mõelda, ja ega midagi lihtsalt ei tulnud. Aga kuna see oli esimene remonditav ruum korteris, siis tuli kaugele ette mõelda korteri terviklikkuse peale. Mõttetöö ja planeerimine võtab suure osa ajast ja asjade sobitamisele, leidmisele kulub ka väga palju vaeva ja energiat. Kujundamisel tuleb loota heale kujutlusvõimele, kuna kõiki materjale ja toone pole võimalik oma silmaga näha.
Kui tahta täiuslikku tulemust, tuleb iga materjali või elemendiga tegeleda individuaalselt. Raskeks tegi asja see, et kõik metalldetailid pidid olema kuldsed või messingist. Seda kõike alustades tooli jalgadest kuni pottideni. Õnneks on internet olemas, see aitas palju.
Mida soovitada neile, kes on ka raske valiku ees, kuidas seda projekteerimise protsessi lihtsamaks saaks teha?
Eks ma ise olen suhteliselt raske iseloomuga või oma tahtmistes küllaltki range ja nõudlik. Teistele soovitaks, et võib minna ka kergemat teed mööda ja leppida mõnedes asjades kompromissidega. Perfektsionism ja täiuse taga ajamine ei tee kindlasti elu ja valikuid kergemaks.
Aga mille üle võib eriti uhke olla?
Selle köögi puhul võib öelda, et kõik on ise tehtud. Esiteks on eelis selles, et ise tehtuna saab täpselt selle, mida tahad. Samas oma kätega tehtu ei ole mitte ainult perfektne, vaid siia on ka hing sisse pandud – see ongi kõige kallim väärtus.
Ja lõpuks tahaks küsida, et kuidas õnnestub trendidest ees olla? Oliivrohelist värvi mööblit mainiti 2022. a moevärvina esimest korda 2021. a lõpus, siis hakati rohkem rääkima ka metallikvärvi segistist, söögiriistadest, teie köök oli sellel ajal juba valmis.
Ma ei oskagi öelda, mul lihtsalt on mingi eriline side rohelisega, juba lapsepõlvest. Teisalt eks elan ju looduse ja roheluse keskel, tundus loogiline, et sama värv jätkub ka köögis ning kogu korteri kujunduses.
Olin kursis, et roheline on luksuslik ja ajatu, kuid muidugi tuleb leida see õige toon, mis harmoneerub tervikuga. Olen väga uhke oma valikute üle!
| Vaata materjale! |