Blue Pearl, Emerald Pearl ja Labrador Antique – 3 kuulsat graniidisorti Norrast

Kui marmori puhul on kuulsad oma toodangu poolest eelkõige Lõuna-Euroopa riigid nagu Itaalia, Türgi ja Kreeka, siis graniidi puhul tuleks rääkida põhjamaadest, eriti Norrast.
Graniidi, basalt- ja liivakivi ekspordi poolest oli Norra 2015. aastal India ja Brasiilia järel kolmandal kohal, edestades nii Hiinat kui Lõuna-Aafrikat, 2019. aastal tõusis aga graniidi eksportijana isegi 2. kohale ca 10% suuruse turuosaga (India 44%).

Norra on seismiliselt aktiivsem kui teised Skandinaaviamaad ning maavärinaid tuleb rohkem ette rannikualadel. Lõuna-Norras paikneb murdevöönd, kus läänest ja idast pärit graniidimassiivid kohtusid ja omavahelise hõõrdumise käigus märkimisväärselt ümber paigutusid. Radioaktiivsete isotoopide meetodi abil dateerimine näitab, et Lõuna-Norra peamine graniidivöö on umbes 900 miljonit aastat vana (Neumann, 1960) ja moodustunud eelkambriumi orogeneesi viimases faasis. Samas kui kirde pool on Kongsberg-Bamble kihistu massiivid peeneteralisemad ja tekkinud valdavalt ümberkristalliseerumise käigus. Mineraalse koostise poolest on segunemisel tekkinud kivimimassiivid väga erinevad ja võivad välimuselt ja omadustelt tugevalt varieeruda ka tänapäeval teineteisele lähedal paiknedes. Üldistades võib siiski öelda, et Kesk- ja Põhja-Norra graniit (nt Støreni helehall kivi) on välimuselt sarnasem Rootsi (Bohus Grey) ja Soome (Balmoral Red) ühtlaste ja peeneteraliste graniidisortidega.

Vanim kaevanduspiirkond

Ajalooliselt olulisemate ja tuntumate kaevanduspiirkondadena nimetatakse eelkõige Lääne-Norra rannikuala. Endises Hordalandi piirkonnas usutakse olevat Norra vanim kaevandus Hespriholmen, mida kasutati juba kiviajal. Kaevandustest, mis olid kasutusel keskajal, on nimetatud Lyklingfjorden (Bømlo), Bergholmen (Reksteren), Vargavågen ja Lysekloster (Os), Kvernes ja Ådland (Samnanger), Sævråsvåg (Lindås), Arsvågen (Fusa) jpt, mis paiknesid Bergeni ja Stavangeri vahele jäävas piirkonnas ja Rogalandi maakonna saartel.
Toona olid tänu kergele töödeldavusele hinnas eelkõige “pehmemad” kivid, nagu näiteks seebikivi (steatiit), millest tehti nii kujusid kui ka vorme väärismetallist ja tinast ehete valamiseks.

Ka kohalikku marmorit tunti (Sunnhordland), kuid peamiselt kasutati seda jahvatatud kujul lubjamördi valmistamiseks. Vanim teadaolev lubjaahi asus Røyksund´is (Bømlo) ja pärineb 13. saj. algusest. Majad ehitati toona valdavalt puust, mördiga seotud seebikivist plokke kasutati eelkõige sakraalhoonete ehitamiseks. Tugevamaid mineraale ja kivimeid nagu gneiss ja graniit, hakati kaevandama ja ehituses kasutama võrdlemisi hiljuti, alles 19. saj lõpupoole ning tõelise hoo sai graniidi tootmine 1980ndatel aastatel.

Nn “The Great Friction of Breccia” (sõna breccia tuleneb itaalia keelest ja tähendab kivitükki, kildu) kulgeb Kristiansandist Porsgrunni. Bretšaks nimetetakse kivimit, milles mingi teise kivimi või mineraali teralised või nurgelised tükid on tsementeerunud ja segunenud teise, peenemast matejalist koosneva kivimiga.
Bugge nimetas seda vööndit oma uuringus Birkeland graniidiks, hiljem on Barth pidanud õigemaks nimetada piirkonda Herefossi järgi, Oftedahl kasutab nime Fevik graniit. Kuid nimetusest sõltumata on kõik geoloogid ühte meelt, et Farsundist Osloni kulgev ala on kivimiuurijate jaoks väärtuslik piirkond, mida on loodusjõud huvitavaks vorminud miljonite aastate vältel. Vorminud nii kenasti, et tänapäeval on Norra sinine graniit maailmakuulus ja hinnanguliselt kõige kallim graniit, mida armastatakse nii Euroopas kui USAs. See on eriline ja omanäoline kivi, mis leiab kasutamist kõikjal, Vossi suusamajadest kuni Dubai pilvelõhkujateni.
Porsgrunni lähedal Ida-Norras paikneb ka üks Norra tuntumaid kaevanduspiirkondi Larvik, kust pärinevad kaks kuulsamat sinakashalli graniiti Blue Pearl ja Emerald Pearl.

Suuremal osal mineraalidest on korrastatud kristalliline struktuur ja kindel keemiline koostis. Kivimite koostis määrab ka materjali füüsikalised omadused nagu kõvadus, tihedus, lõhenevus ja värv. Mõned kivid on kihilise tekstuuriga ja koosnevad õhukestest tasapinnalistest lehekestest. Nende kihtide vahelt peegeldav valgus annab materjalile värvi muutva läike, mida nimetatakse labradoresentsiks (mõiste autoriks ja populariseerijaks on Ove Balthasar Bøggild).

Blue Pearl

(Graniit) Blue Pearl (Lundhs Blue) on larvikiit, milles sisalduvad päevakivikristallid annavad poleeritud pinnale iseloomuliku hõbedaselt hallikassinise läike. Vaatenurgast ja valgustusest sõltuvalt võib kivi pind tunduda nii asfalt-halli kui jäiselt helesinisena.
Teise populaarse halli kiviga (Indiast pärit Steel Grey graniidiga) võrreldes on pind elavam ja säravam.

Emerald Pearl

Emerald Pearl on Blue Pearliga võrreldes varjundiküllasem, rohekassinine, kohati peaaegu tumehalli või mustana mõjuv kivi (monsoniit). Ka kivi kaunistavate kristallide värvigamma on rikkalikum, pakkudes päiksevalguse käes kordumatut värvimängu – tumedal taustal säravad lisaks hõbedastele ja sinistele laikudele ka smaragdrohelised, lillakad, isegi pronksjad toonid.

Labrador Antique

Labrador Antique on tumepruun, mustade, pähklipruunide ja beežikate laikudega graniit (labradoriidisisaldusega kivi), mida kaunistavad safiirsinised, lillakad ja rubiinpunased kristallid. Küllaltki tihe muster on mitte ainult ilus, vaid ka praktiline, sest sõrmejäljed ja plekid ei paista kirjul taustal välja nii hästi kui ühevärvilisel kivipinnal.

Vaata pakutavaid kivimaterjale ja arvuta unistuste köögi hind!

Sügavmusta graniidi kolm säravaimat esindajat

Terviklik köök Blue Pearl graniidist

Õueköök – koduaia pärl, kus suvepäevi nautida

Bianco Sardo graniit – ka lastega pere kodu võib olla väga stiilne

Graniit