Maailma loomise jäljed sinu köögi töötasapinnal

Maailma loomise jäljed sinu köögi töötasapinnal

Kõige alguses oli suur tühjus. Selle ühes otsas oli Külm ja teises Kuum. Nende vahel oli igavikuline tühjus, nimega Ginnungagap. Kosmos. Määratu ja ääretu tühi ruum.

Nõndamoodi, isegi tänapäeva teadusele üsnagi vastuvõetavalt, kirjeldatakse tuhat aastat tagasi viikingiraamatus „Noorem Edda“ maailma sündi. Said kokku Tuli ja Jää ja sellest kokkupõrkest sündis maailm. Kohtusid kaks vastandit ja see oligi ehk seesama Suur Pauk, mida koolis õpetatakse.

Edasi läheb muinasviikingite jutt muidugi kummalisemaks. Nende eeposes räägitakse ürglehmast Auðumbla, kes tekkis ei-tea-kust ja hakkas lakkuma soolakive. Just kivist olla lehm välja lakkunud ürghiiglase Ymiri, kellest saigi kogu maailm alguse. Ymir sünnitas oma kaenlaalustest esimesed inimlaadsed elusolendid ja sealt tulid ka esimesed jumalad: meile teada-tuntud peajumal Odin ja tema vennad Vili ja Ve. Edasi läheb asi veel huvitavamaks: nimelt tappis Odin koos vendadega ürghiiglase ja siis vormisid nad temast maailma. Ymiri kehast sai maa, tema luudest mäed, tema silmadest tähed taevasse, tema ajust pilved ja verest mered ja ookeanid.

Odin ja vennad kõndisid vastloodud maal ja märkasid kahte puutüve järve ääres. Üks vormis neist esimeste inimeste kujud, Askuri ja Embla (mis tõlkes tähendavad saare- ja vahtrapuud), teine andis hinge, kolmas mõistuse. Aga enne oli loodud Maa ja sealhulgas ka mäed ja kaljud – Ymiri luudest.

Selline luulekeelne selgitus Maa tekkeprotsessist on ühelt poolt muidugi käsitletav muinasjutuna. Teisalt jällegi võime siin näha, kuidas inimesed tõlgendasid ja selgitasid loominguliselt seda, millest nad päris hästi aru ei saanud. Võtame kas või need looked ja laigud, armid ja jäljed, mida praegugi mõne intensiivsema mustriga kivist töötasapinna plaadi sees võib näha. Loomulikult võib neid jälgi seletada looduslike põhjustega, nagu näiteks tektoonika ehk maa laamade liikumine, mis surus mägesid ja lausa kontinente kokku ja lahku. Aga kui võtame hingelisema nägemuse, võime öelda, et mustrit kujundasid jumalad. Ja nii on köögi või vannitoa töötasapinnana kasutatavas kiviski peidus terve muinasjutt. Selles on talletatud muistsete jumalate ja kangelaste võitlused, sünnid, armumised ja sõjad, kogu maailma tekkelugu.

Sellepärast ei saagi ükski looduskivist valmistatud tasapind olla identne mõne teise samast kivist valmistatud tasapinna plaadiga. Ühetaoline muster on kunstkividel, mis on valmistatud inimese poolt, kontrollitud tehnoloogiat ja materjale kasutades. Loodus ei ole sümmeetriline, muinasjutud ja saagad ei ole igavad ja sarnased. Pigem võiks mõelda, et iga kivi, iga lauaplaat on eriline ja unikaalne, nii nagu jumalad need kunagi loonud on.

Jura Grey

Odini kõige kuulsama poja nimi on Thor. Tal on võimsusevöö üll ja käes sõjahaamer nimega Mjölnir, mis tuleb alati peale viset kätte tagasi. Thori üks peamisi ülesandeid oli hävitada hiiglasi. Oli muidugi lume-, jää- ja muid hiiglasi, aga põhilised olid kivihiiglased. Neid hävitas Thor oma haamriga hulgi, ja nii võimegi poeetiliselt lähenedes ju mõelda, et ka tema haamri jäljed on kaljudesse talletatud.

Mis toob meid tagasi loo algusesse: kõik need looked ja veenid, õhumullid, kivistised ja armid (kinnikasvanud mikropraod), mida töötasapinna kiviplaadis võib näha, pole niisama tekkinud. Kui uskuda muinaspõhja mütoloogiat, siis kumab ürgses mustris hoopis kivihiiglaste ja Odini poja Thori võitluste lugu.Või ka Odini enda ja maailma loomise muinasjutt.

Ilmselt pole Odin ja Thor jumalad, vaid inimeste ettekujutus loodusjõududest. Aga ühes võib ikkagi kindel olla: sakiline joon kiviplaadis ei ole viga, plekid ja laigud, looked ja veenid ei ole ebasümmeetriline eksitus. Need on jõud, mis on vägevamad, kui inimene saab olla. Selliseid jälgi ei peaks alati peitma või lausa vaiguga parandama nagu mõned kivitöötlejad teevad. Mõnikord avaldub just mustri ebareeglipärasuses kivi iseloom ja omapära. Thori haamrilöök, Odini odatorge, maalilma loomise jäljendus, mis on igavaseks talletunud kivisse – hämmastavaks ja imetlusväärseks kunstiteoseks.