Köögisaar – kaasaegse köögi keskpunkt

Olid ajad, mil kööki peeti pigem abiruumiks, see oli pisike pugerik, kuhu mahtus mööbli vahele askeldama vaid üks inimene, reeglina palgaline köögiabiline või perenaine. Õigupoolest polnud köögis õieti ruumi temalegi, rääkimata söögilauast, mille ümber mahuks sööma kogu pere korraga. Sääraseid väikseid ruume kohtab tihti sajand või rohkem tagasi ehitatud majades, peamiselt kesk- ja vanalinnas.

Selline lähenemine muutis söögitegemiskultuuri individualistlikuks. Kuna köögis polnud askeldamiseks ruumi mitmele inimesele, jäi kokakunst peres reeglina ema salateaduseks. Ja nii kasvaski mitu põlvkonda noori, kelle jaoks oli juba muna praadimine kangelastegu. Ülejäänud ruumidest eraldatud tilluke köök ei soosinud söögitegemise muutumist kogu pere ettevõtmiseks, vaid jättis selle ühe inimese ülesandeks, isegi pigem kohustuseks.

Õnneks ei kestnud selline olukord kaua – erinevalt meie vanaemade ajast on nüüd moes avatud köök ja pidudeaegsest kokkamisest on saanud seltskondlik ajaviide. Köögi ja elutoa vaheline sein on tavaliselt lammutatud nõnda, et köögist on saanud nišš, mis läheb söögilaua või köögisaarega sujuvalt üle elutoaks. Uued elamud ongi projekteeritud enamasti juba avatud köökidega.

Toiduvalmistamine muutus salajasest pooleldi avalikuks tegevuseks ja avatud köögid tõid kaasa muutuse koduste pidude kultuuris. Kui seni olid need olnud ühe inimese kokakunsti soolod, kes kandis köögist ette üha uusi hõrgutisi, siis nüüd hakkas kujunema normiks see, kui ühiseks söömaajaks koos valmistuti. Esiteks mahtus kööginišši askeldama rohkem inimesi, teiseks võimaldas seina puudumine takistusteta suhtlemist köögi ning elutoa vahel. Ja enam ei ole kokkamine sugugi ainult perenaise ülesanne, viimastel kümnenditel suureks sirgunud noored saavad reeglina ka suppide, salatite ja pastaroogadega hakkama, rääkimata muna praadimisest.

Köögisaar on kaasava kokkamise kultuuri järgmine tase. Asudes köögi ning elutoa piiril, pole see erinevalt söögilauast eraldusjoon, vaid ühenduslüli. Sõltuvalt sellest, mis ülesanded me toome üle seina äärest saarele, võib köögisaar olla tööpind, serveerimisalus või isegi söögilaud. Koht kuhu koondatakse veinikülmik, köögikapid või -riiulid, alus pliidile või valamule – ühesõnaga terve köögi keskpunkt, mille ümber saab pere või sõpradega koguneda kõigepealt kokkama ja seejärel sööma.

Veebilehe Houzz poolt korraldatud uuringus leiti, et 2020. aasta tähtsaimaks köögitrendiks on köögisaar. 2600 küsitletud koduomaniku hulgast lausa 61% ütles, et on enda koju juba köögisaare ehitanud või plaanivad seda teha.

Ideaalne köögisaar on täpselt selline, millisena vaimusilm seda ette kujutab. Fantaasiale piire vaja seada ei ole. Niisiis võib saare planeerimine alata ideede ammutamisega Pinterestist või muust taolisest pildipangast. Ka juhul, kui ehitusmeister esimese hooga kukalt kratsib, on kõik teostatav.

Kui vahvad saared eeskujuks leitud, tuleb mõelda, kuidas sobitub saar oma ülesannetega ülejäänud köögimööbliga. Kas saare alla peaks mahtuma külmik või paikneb külmkapp kõrval käeulatuses? Kas saar on peamine köögitasapind söögitegemiseks või pigem laud, mille jalgade asemel on panipaigad? Võib-olla oleks vahva, kui elutoa poolt paistaks saar hoopis baariletina? Kui palju peab jääma ruumi saare ja seinaäärse köögimööbli vahele, et seal askeldamine mugav oleks? Või kas ongi vaja seina äärde tavapärast köögimööblit, kui kõik vajaliku saab koondada saarele? Viimane, muide, on mõistlik lahendus väiksemate mõõtmetega köögi puhul.

Olgu kuidas on, kuid igal juhul võiks (reeglina eriprojekti järgi valmiv) köögisaar jääda kaunina kestma kauaks. Ja kui otsida kauakestvat materjali, siis esimese valikuna võiks soovitada selleks kivi, millega võib katta nii saare tööpinna kui ka küljed. Kaasaegne tehnika lubab lõigata valmis mistahes kujuga kiviplaate, kust ei puudu ka augukohad valamu või pliidi tarbeks. Kivitasapinda on lihtne hooldada, see on võrreldes laminaadi või puust tasapinnaga tunduval löögi- ja määrdumiskindlam, püsides muutumatult kaunina aastakümneid.

Millist kivi aga kasutada köögisaare tasapindade katteks?

Kivi valik sõltub juba tellija soovist ning kodu üldisest värvilahendusest. Kellele meeldib tume graniit, kellele hallikasbeež paekivi, kellele valge, must või roheline marmor. Kui soov on leida midagi erilist ja eristuvat, tasub kaaluda ka kunstkivi pakutavaid võimalusi. Kvarts on küll looduskivi matkiva mustriga, kuid vähepoorne ja hügieeniline, sobides tihti toiduainetega kokkupuutes olevale köögisaarele kõige paremini.

Eelpool mainitud Houzz´i uuringus tuli välja, et köögimööbli valikul eelistatakse jätkuvalt neutraalseid toone. Ühevärviline mööbel on siiski populaarsust kaotamas, lausa 39% kodusisustajatest eelistavad varieeruvat värvilahendust, kus uste ja sahtlite värvi tasakaalustab mööblist selgelt eristuv töötasapind.
Köögimööbli värvide hulgast populaarseim oli hall (22%), järgnesid sinine (19%) ning must (11%). Sõltuvalt sisustusstiilist võib huvitav olla ka kivitasapinna kombineerimine vastandvärviga tehisgraniidist valamuga. Samuti võib saavutada kauni üldmulje, kui ühevärvilist mööblikarkassi täiendavad naturaalpuidust uksed või seinavärvist selgelt eristuv huvitava mustriga taustakivi.

Uuri köögi uuendamise võimalusi meie müügiesindajatelt ja arvuta, palju võiks maksta kivist tasapinnaga köök!